Sentinel-5P: kriitiline periood kosmoses on edukalt läbitud

20 oktoober 2017

13. oktoobril üles lennutatud Euroopa satelliit Sentinel-5P – esimene kaugseiresatelliit, mille ülesandeks on monitoorida õhku, mida me hingame – on suurepärases seisus ning esimesed kriitilise tähtsusega toimingud on edukalt sooritatud. 

Stardile järgnevad minutid, tunnid ja päevad on iga satelliidi stardi puhul kriitilised. Kanderakett peab andma õige tõukejõu, et satelliit jõuaks ettenähtud orbiidile, ning vabastama satelliidi õigel hetkel. Kuni päikesepaneelid end lahti voldivad ning hakkavad voolu tootma, peab satelliit tegutsema akude toel, mille tööaeg on piiratud.

Läinud reedel Venemaa Plesetski kosmodroomilt Rockot-kanderaketiga üles lennutatud Sentinel-5P eraldus pärast 27 000 km/h orbitaalkiiruse saavutamist kanderaketi ülemise astme küljest. Seejärel voltis Sentinel lahti oma kolm päikesepaneeli ning alustas kommunikeerumist Maaga.

„Sentinel-5P on suurepärases seisus ning isegi veidi edestasime esimese kolme päeva ajakava,“ ütles satelliidi opereerimisjuht Daniel Mesples 16. oktoobril. See tähendas, et lennujuhtide meeskonnad võisid lõpetada ööpäevase tegutsemise ning naasta tavapärase tööaja juurde.

Esimene kõne koju

...
13. oktoober, Plesetski kosmodroom. Euroopa esimene atmosfääri monitooriv satelliit Sentinel-5P startib edukalt. Foto: ESAJuurdepääs pildile

Sentinel-5P esimene signaal püüti Maal kinni 93 minutit pärast starti ja 14 minutit pärast kanderaketist eraldumist, kui satelliit lendas üle Põhja-Rootsis asuva Kiruna. Sideühendus ESA lennujuhtimiskeskusega Saksamaal Darmstadtis läbi Rootsi maajaama oligi satelliidi 7-aastase missiooni esimene keerukas ülesanne.

„Seda nimetatakse „signaali omandamiseks“, ütles ESA lennundustegevuse direktor Pier Paolo Emanuelli mõned päevad enne starti. „Tegemist on hetkega, mil meie missiooni mitmeid aastaid kestnud juhtimissüsteemide arendamine ning lennujuhtimise meeskondade väljaõpe peab end tõestama."

Pier Paolo Emanuelli lisas: „Signaali omandamise hetk on iga satelliidi jaoks üks riskantsemaid. "Kui me püüame signaali kinni ja loome satelliidi juhtimiseks vajaliku ühenduse, alustame me tervet rida kriitilisi tegevusi ning protseduure, et kontrollida satelliidi tervist. Veendume, et meil oleksid olemas vajalik päikeseenergia ja täielikult toimiv side. Samuti aktiveerime süsteemid, nagu tähtede jälgimise kaamerad navigeerimiseks ning veendume, et 5P on pärast uskumatult jõulist sööstu kosmosesse täiesti töökorras."

Neid toiminguid tehakse esimestel päevadel tavapäraselt ööpäevaringselt, misjärel, kui kõik läheb hästi, lülitub lennujuhtimise meeskond taas päevasele tööle.

Treening igaks elujuhtumiks

Sentinel-5P ladusale stardile eelnes aga põhjalik eeltöö, mis võimaldas stardihetkel igal inimesel täita täpselt oma ülesandeid ning olla valmis igaks võimalikuks hädaolukorraks. Viimased stardieelsed nädalad olid Darmstadtis asuva „meeskondade meeskonna“ jaoks kõige pingemad.

Olukordadeks, kui peaks midagi viltu minema, on ESA hästi ette valmistatud. Juuli keskpaigast alates olid missiooni juhtimismeeskonnad - sealhulgas lennuinsenerid, lennudünaamika spetsialistid, maapealsete jaamade meeskonnad, teadus- ja projektirühmad ning Euroopa kosmosetööstuse esindajad - läbi viinud juba 20 simulatsiooni.

Iga selline treening kestis terve päeva ning seal kasutati keerukat tarkvara satelliitside ja maapealsete süsteemide simuleerimiseks. Treenerid said tarkvara abil tekitada rikete ja vigade simulatsioone, pannes proovile isegi enimkogenud inseneride oskused ja teadmised, samuti inimeste meeskonnatöö ja probleemide lahendamise võimed.

"Inimtegur on see, millest sõltub missiooni edu. Isoleeritud vastustust ei ole olemas, suurepärane on näha meie meeskondi üheskoos töötamas,“ ütles kosmoselaevade opereerimisejuht Daniel Mesples.

Kuues Sentineli satelliit

...
Viimane stardieelne simulatsioon Darmstadtis 10. oktoobril 2017. Foto: ESAJuurdepääs pildile

Sentinel-5P nimes viitab täht P sõnale „prekursor” – „eelkäija, ettekuulutaja“. See on esimene Copernicuse programmi satelliit, mis keskendub Maa atmosfääri jälgimisele. Satelliidile on paigutatud ülimoodne Tropomi (TROPOspheric Monitoring Instrument) - seade, mis kaardistab Maa atmosfääris ülimadala kontsentratsiooniga gaase, näiteks lämmastikdioksiidi, osooni, formaldehüüdi, vääveldioksiidi, metaani, süsinikmonooksiidi ja aerosoole – kõiki, mis mõjutavad õhku, mida me hingame, ja seeläbi mõjutavad need ka meie tervist ning meie kliimat.

Tropomi töötati välja ESA ja Hollandi kosmoseagentuuri koostöös. Kokku aga on panustanud sellesse missiooni Airbusi juhtimisel 30 ettevõtet nii Hollandis kui UK-s.

Copernicuse satelliite on ümber Maa tiirlema pandud alates 2014. aasta aprillist, mil startis Sentinel-1A, koos

Sentinel-5P on juba kuues satelliit, mida lennutatakse üles Copernicuse Maa kaugseire programmi raames. Senised Sentinel-seeria satelliidid jälgivad metsi, maismaad ja veekogusid.

Teadlased loodavad, et Sentinel-5P vaatlused aitavad tuvastada saastunud õhuga piirkondi, tuvastada UV-kiirgust, mis põhjustab nahavähki ning muuhulgas jälgida vulkaanide aktiviseerumist, võimaldades hoiatada lennuliiklust ohtlike tuhapilvede eest.

Hinda

  • Currently 5 out of 5 Stars.
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Rating: 5/5 (1 votes cast)

Thank you for rating!

You have already rated this page, you can only rate it once!

Your rating has been changed, thanks for rating!

Vaatamisi

218