N° 45–2021: Webb asus Ariane 5 kanderaketi pardal teele universumi saladusi avastama

USAs Baltimore’is asuvast Webbi missioonijuhtumiskeskusest kinnitati, et pärast starti ja kanderaketist eraldumist tegi Webb lahti päikesepaneelid ja on heas seisukorras, mis tähendab, et selle start oli edukas.

Järgmisel kuul rändab NASA, ESA ja Kanada Kosmoseagentuuri (CSA) koostöös sündinud Webb oma sihtkohta: Lagrange’i teise punkti (L2) orbiidile, kus asub universumit uurima infrapunavalguse abil.

„Webbi kosmosesse saatmine on rahvusvahelise koostöö vallas tohutu saavutus, mis selle järgmise põlvkonna missiooni võimalikuks muutis. Tahan selle päeva teoks tegemise eest tänada kõiki, kes on selle ambitsioonika teleskoobi kavandamisele, ehitamisele ja kosmosesse lennutamisele kaasa aidanud. Õige pea jõuavad Webbi vahendusel meieni uued vaated universumile ja sellega kaasnevad põnevad teaduslikud avastused,“ sõnas ESA peadirektor Josef Aschbacher.

„James Webbi kosmoseteleskoop esindab NASA ja meie partnerite igikestvat ambitsiooni viia meid edasi tulevikku,“ ütles NASA administraator Bill Nelson. „Webbi potentsiaal ei seisne selles, mille avastamist juba ette teame, vaid selles, mida me veel oma universumi kohta ei mõista või hoomata ei suuda. Ootan kannatamatult, mida see paljastab!“

„CSA tunneb uhkust, et sai sellesse ulatuslikku rahvusvahelisse koostöösse omalt poolt oluliste instrumentidega panustada ja olla osa üleilmsest jõupingutusest järgmise suure teadushüppe nimel. Kanada astronoomid ootavad põnevusega võimalust kasutada Webbi andmeid ja avastada tohutuid teadusalaseid võimalusi, mida see ainulaadne observatoorium pakub,“ sõnas CSA president Lisa Campbell.

Webbi teekond kosmosesse

Webbi observatoorum tuli teele saatmiseks hoolikalt mahutada spetsiaalselt kohandatud Ariane 5 kanderaketti ning eraldus sellest umbes kolm minutit pärast õhkutõusu. Seejärel alustas Ariane 5 spetsiaalset pöörlemismanöövrit, millega Webbi päikesekiirguse eest kaitses. 27 minuti pärast oli teleskoop vabastatud ja ülemine osa eemaldunud.

„Olen väga rõõmus ja uhke, et Ariane 5 kanderaketi mitmekülgsus ja töökindlus suutsid võimalikuks teha sedavõrd teedrajava missiooni teele saatmise. See on austusavaldus kõikide osalenud meeskondade oskustele ja pühendumusele,“ ütles ESA kosmosetranspordi direktor Daniel Neuenschwander.

Ariane 5 ja Webbi jälgimisel alates õhkutõusust kuni eraldumiseni mängis üliolulist rolli ESA maapealsete jälgimisjaamade võrgustik ESTRACK.

Nüüd kosmosesse jõudnud ja L2 poole suunduv Webb teeb läbi jada keerukaid avanemisprotseduure. Järgnevatel kuudel lülitatakse instrumendid sisse ja katsetatakse nende võimekust. Pärast poolt aastat kosmoses alustab Webb rutiinsete kosmosevaatlustega.

Pilk kaugemale

Webb näeb kaugemale meie minevikku: alates universumi esimestest galaktikatest kuni tähtede ja planeetide sünni, elupotentsiaaliga eksoplaneetide tekke ja meie enda Päikesesüsteemi kujunemiseni.

„Webbi loomise idee algas astronoomide unistusest vaadelda varase universumi esimeste galaktikate sündi, kuid see teleskoop suudab teha palju enamat, kui keegi loota oskas,“ selgitas ESA teadusdirektor Günther Hasinger.

ESA poolt tuli kaks neljast Webbi pardal asuvast teadusinstrumendist: NIRSpec ja MIRI. „Just tänu Euroopa tööstuse ja teaduskogukonna hiilgavatele oskustele sai nende keerukate instrumentide välja töötamine võimalikuks,“ lisas Günther. 

„Nüüd ootame pikisilmi kauneid pilte ja spektreid, mille Webb jäädvustab. Euroopa astronoomiakogukond ootab põnevusega tulemusi, mille annab 33% vaatlusaega, mille nad Webbi esimeseks aastaks võitsid,“ ütles ESA Webbi projekti teadlane Antonella Nota.

15 ESA astronoomi tegeleb teleskoobi tööga kogu Webbi missioni vältel.

Webbist lähemalt

Värskeimad uudised Webbist

ESA teabekogumik (saadaval kuues keeles)

ESA interaktiivne brošüür (saadaval kuues keeles)

Pildid

Webbi pildid

Webbi lehekülg Flickris

Ariane 5 pildid https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Missions/Ariane/(result_type)/images

Pildid trükkimiseks või projektsiooniks: https://www.esa.int/About_Us/Exhibitions/Webb 

ESA piltide kasutustingimused:

www.esa.int/spaceinimages/ESA_Multimedia/Copyright_Notice_Images

Kui teil on ESA piltidega seoses küsimusi või soovite täpsemat teavet, võtke ühendust aadressil spaceinimages@esa.int.

Videod

Webbi videod

Webbi animatsioonid, materjal professionaalidele

Webbi kosmosekampaania lisamaterjalid

ESA videote kasutustingimused:

https://www.esa.int/spaceinvideos/Terms_and_Conditions

Kui teil on ESA videotega seoses küsimusi või soovite täpsemat teavet, võtke ühendust aadressil spaceinvideos@esa.int.

Sotsiaalmeedia

Twitter: @esa, @ESA_Webb, @esascience
Instagram: Europeanspaceagency
Facebook: EuropeanSpaceAgency
YouTube: ESA

Hashtags:

#Webb, #WebbSeesFarther, #WebbFliesAriane

Euroopa Kosmoseagentuurist

Euroopa kosmoseagentuur (ESA) on Euroopa värav kosmosesse.

ESA on valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 1975. aastal ja mille ülesanne on kujundada Euroopa kosmosevõimekuse arengut ja tagada, et kosmosesse tehtavad investeeringud tooksid kasu Euroopa ja kogu maailma kodanikele.

ESA-l on 22 liikmesriiki: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik. Sloveenia, Läti ja Leedu on assotsieerunud liikmed.

ESA on loonud ametliku koostöö kuue ELi liikmesriigiga. Kanada osaleb mõnes ESA programmis koostöölepingu alusel.

Liikmete rahalisi ja intellektuaalseid ressursse koordineerides võib ESA ellu viia programme ja tegevusi, mis ei kuulu ühegi Euroopa riigi reguleerimisalasse. Ta teeb eelkõige koostööd ELiga programmide Galileo ja Copernicus rakendamisel ning Eumetsatiga meteoroloogiliste missioonide arendamiseks.

Lisateavet ESA kohta leiate aadressilt www.esa.int

For further information:

ESA pressituba ja meediasuhete osakond – Ninja Menning

Email: media@esa.int

Tel: +31 71 565 6409